Teisipäeval, 3. aprillil, toimus Toiduakadeemias Eesti esimese teadlastega koostöös valminud funktsionaalsete putrude sarja Helen Helde pressilõuna.

Sangaste Linnase tegevjuhi Pille Poki sõnul oli projekti eesmärgiks töötada erinevate helveste baasil välja teaduspõhised funktsionaalsed tooted, mis sobiksid inimese ainevahetusele. “Meie soov oli välja töötada selgelt eristuv pudrusari, mille tervislikkus ja funktsionaalsus oleks teaduspõhiselt tõestatud, ning eesmärk oli pudrusarjas ühendada erinevate teraviljade, seemnete, puu- ja köögiviljade kasulikkus,” selgitas Pokk teadlastega koostöö tagamaid.

Poki sõnul võttis pudrusarja tootearendamine aega kokku ligi kolm aastat. Finantseerimiseks taotleti rahastust ka EASilt. “Teaduspõhine lähenemine annab tootele selge konkurentsieelise, mistõttu võib pudrusarjast saada ettevõtte jaoks ka tugev ekspordiartikkel,” avas Pokk tulevikuplaane.

Pudrusarja teadustöö koordinaatori, BioCC teadlase Andre Veskioja sõnul lähtuti tootearendusel põhimõttest, et toote põhikomponendid panustaksid süsteemselt toote tervikusse. Ülesandeks oli arendada välja üks tatra-rukki või kaerahelveste baasil toode, mis sisaldaks seemneid; loomset valku sisaldav toode; külmkuivatatud marju, puuvilju/köögivilju sisaldav toode ning kookoshelbeid sisaldav toode. “Meie teadustöö seisneski nende erinevate helveste ja lisandite õiges ning täpses kombineerimises, et saada erineva vitamiinide ja mineraalide koostisega pudrud, millel oleks teaduslikult tõestatud kasulikkus inimese organismile,” kirjeldas Veskioja arendusprotsessi.

Projekti käigus testiti kokku 81 erinevat seguvarianti. Teadlaste töölaual olid erinevad helbed, nagu tatar, kaer, riis ja oder. Katsetati ka puuviljade ja marjadega, nagu vaarikas, maasikas, jõhvikas, mango, must sõstar. Segudesse kombineeriti ka erinevaid seemneid, nagu kõrvitsa-, lina-, päevalilleseemneid, samuti liha, yuzu koort ja pähkleid. Kõiki retsepte testiti ja degusteeriti BioCC laboris ning tootearendusest võttis osa kuni 15 inimesest koosnev testgrupp. Putrude mikrobioloogilised ja keemilised analüüsid tehti viies erinevas laboris Eestis ja Soomes. “Lõppfaasi jõudis 18 erinevat varianti, mida testiti 50 erineva perekonna peal, et selgitada välja neli parimat,” rääkis Veskioja.

Teadustöö tulemusena sündisid neli toodet: mitmeviljahelbepuder jõhvika, kookose ja õunaga; mitmeviljahelbepuder seemnete ja porgandiga; mitmeviljahelbepuder õuna ja musta sõstraga ning mitmeviljahelbepuder kõrvitsaseemnete ja vinnutatud lihaga.